kristjanitspea

Eesti infoühiskonna arengukava 2030  SWOT-analüüs Tugevused: Arengukava on jagatud selgelt eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus) - kuna kõik nimetatud valdkonnad on olulised ning üksteisega otseselt seotud, siis eraldi eesmärkidena sõnastatuna on suurem tõenäosus, et ükski ei jää vaeslapse rolli.  Krativäeline riik ehk tehisintellekti kasutamine e-riigi arenduses on välja toodud eraldi eesmärgina. Kui see hästi lahendada, võiks see aidata kasutada avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta ja seeläbi suurendada eestlaste digitaalset kirjaoskust.  Nõrkused: Üheks arengukava eelduseks on "Teadus- ja arendustegevuse alal /.../ investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu." Kahjuks on investeeringud haridusse ja inimeste arengusse olnud mitmete arengukavade eeldusteks, kuid selle täitmine on pahatihti jäänud puudulikuks.  Küberruumi turvalisuse üheks mõõdikuks on: "Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud tur

Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult - ERR Üheks heaks näiteks uue meedia kasutamisel saab minu arvates kindalsti lugeda Eesti Rahvusringhäälingu (ERRi). ERR on kujul või teisel Eesti riigimeedia katuseorganisatsioonina olemas olnud sama kaua kui Eesti on taas iseseisev olnud. Olgu selleks siis Vikerraadio või ETV, mis on olemas olnud kauem kui "uus meedia" üldse on eksisteerinud. Kuna tegemist on riikliku meediaga, võiks see vabalt olla aeglane, vanamoodne ja konkurentidest aastaid maas. Seda enam üllatab ERR oma mitmekülgse sisu ja kaasaeglikkusega. ERRil on oma rakendused nii raadio, videote kui ka uudiste jaoks, neil on aktiivne kohaolek sotsiaalmeedia platvormidel ning nad suudavad pakkuda tugevat konkurentsi tasulistele uudistekanalitele. Kindlasti ei kõneta ERR üleliia paljusid noori, kuid selle taga on pigem kanalite sisu, mis on suunatud rohkem päevakajalistele uudistele ja vähem meelelahutusele. Päris tihti on ERRi uudisteportaalis ja sotsiaalmeedias ka otseülek

Üks tehnoloogia, millest arenes välja tänapäevane lahendus: Teatetahvlisüsteem (Bulletin Board System, BBS) ehk sotsiaalmeedia vanaisa BBS on oma olemuselt teadete, sõnumite ja failide vahetamise keskkond, mis sai populaarseks 1980-datel. [1] Internetiühenduse loomiseks kasutati tavaliselt Dial-Up ühendust, mis ei olnud ei tohutu kiire ega ka üleliia töökindel, kuid sellegipoolest piisav, et aidata inimestel omavahel suhelda. BBSe oli mitmeid, kuidenamikel neist puudus graafiline kasutajaliides, st kogu sisu vahetamine toimus käsurealt. Kuigi toona oli see pigem arvutihuviliste omavahelise infovahetuse ja suhtluse koht, siis tänaseks on sotsiaalmeedia muutnud paljuski inimeste arusaama omavahelisest suhtlusest. [2] Omamoodi võib BBSi pidada ka selle blogi vanaisaks, sest idee nende taga on sarnane. Sama võib öelda ka Covid-pandeemia ajal ülipopulaarseks saanud Zoomi kohta - on ju nii Zoom kui BBS omamoodi virtuaalse kokkusaamise ja info jagamise koht. Rääkimata kogu ülejäänud sotsiaalm

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul The Mother of All Demos - tänapäeva esitluste maastikul oleks see kahtlemata üks igavamaid esitlusi. Aga 1968dal aastal oli Douglas Engelbart'i konseptsioon kaasagsest arvutist omast ajast oluliselt ees. Engelbart oli mõned aastad varem patenteerinud arvutihiire, või õigemini selle eelkäija - Engelbarti esimesel hiirel oli kaks rullikut kursori X- ja Y-telje suunaliseks liigutamiseks.[1] Demo näitas esimest korda lisaks hiirele ka aknaid ja nende vaheliste liikumist, hüperteksti, graafikat ja isegi videokoosolekut. See kõik oli tollasest käsurea-põhisest arvutikasutusest nii erinev, et paljud saalid viibinud polnud kindlad kas Engelbart ise ka aru sai, mida ta arvutis teeb. [2] Samas on tema tutvustatud konseptsioon arvutist kasutusel tänapäevani, olles olnud aluseks nii Apple'i kui Microsofti praeguseni kasutusel olevatele arvutitele. [3] [1]  https://history-computer.com/computer-mouse-complete-history/ [2]  https://www.ther