kristjanitspea

Kuidas teha erivajadustega inimestele vajaminev tehnoloogia Eestis kättesaadavaks? Erivajadustega inimestele vajamineva tehnoloogia saab laias laastus jagada kaheks - juba olemasolevad tehnoloogiad, mida saab kasutada ilma neid muutmata (erinevad riistvaralised lahendused) ning tehnoloogiad, mis tuleb kohandada Eesti tingimustele vastavaks (eriti just eesti keele põhine tarkvara).  Olemasolevate tehnoloogiate kasutuselevõttu on oluliselt lihtsam korraldada. Ma ei ole seda meelt, et riik peaks nende soetamist kõigile vajajatele doteerima. Küll aga peaks kindlasti olema vajaduspõhised toetused nende soetamiseks. Kui erivajadusega noor suudab 13-aastaselt õppida arvutit kasutama, on tema jaoks tööturg avatud kogu eluks. Tal peab olema see võimalus - vajamineva tehnoloogia kõrge hind ei tohi siin jääda takistuseks. Arvuti kasutamine ei ole inimõigus, kuid kui meilt kõgilt see võimalus ära võetaks, ei kujutaks me ilmselt oma elu väga ette. Seega peab ka erivajadusetega inimestel olema võima

Slack - Reaalselt töötav teenus Slack on ettevõtetele suunatud suhtlusplatvorm - enamvähem nagu Facebook Messenger, lihtsalt töö  asjade ajamiseks. Slacki idee ei ole midagi erilist - erinevaid sama teenust pakkuvaid platvorme on tohutult. Samas on Slack ikkagi üks populaarsemaid. Miks? Slacki kasutamine äärmiselt kiiresti õpitav - uuel kasutajal on väga lihtne aru saada, mida kuidas teha ning milliseid võimalusi Slack pakub. Seda on mugav kasutada nii arvutis kui telefonis. Lisaks saad sa teha täpselt mida vaja ning see on intuitiivne. Lihnte on aru saada kellele sa sõnumit saadad, kuidas teavitada inimesi erinevates gruppides, kuidas lisada automaatseid teavitusi, meeldetuletusi jms. Kõik tomiub loogiliselt, sul ei ole vaja guugeldada kuidas mingit uut funktsiooni kasutada ning kui sa oled seda korra teinud, jääb see sulle lihtsa vaevaga meelde. Mis kõige olulisem - sa saad programmi usaldada. Sõnumid ei kao kuskile ära, teenus on pidevalt kättesaadav ning kiire ja usaldusväärne. Hea

 Arendus- ja ärimudeli analüüs  AirBNB näitel AirBNB on üks maailma suurimaid majutusettevõtteid, kellele ei kuulu ühtegi kinnisvara. Raske uskudagi, et see ettevõte sai alguse kõigest kolme täispuhutava madratsi rentimisest. AirBNB ärimudel on  Software as Service  ( SaaS) - nad pakuvad vahendusplatformi kodumajutustele ja reisijatele. [1] AirBNB võtab klientidelt 6-12% vahendustasu iga broneeringu pealt ning lisaks ~3% vahendustasu iga majutuspakkuja eduka tehingu pealt. Lihtne ja geniaalne. Töötabki see süsteem just seetõttu, et platvorm on piisavalt suur ja populaarne - olenamata vahendustasudest leiavad reisijad üles soodsamad majutuskohad ning maujtuse pakkujad leivad endale samamoodi kliente.  AirBNB kasutab oma tarkvara arendusprotsessides väga laialt leivund agiilset scrum-mudelit. [2] Sellele mudelile on omane töötamine väikestes tiimides jagades oma töö lühikesteks sprintideks eesmärgiga saada iga sprindi lõpuks valmis esitlatav osa arendatavast tarkvarast. Igat tiimi juhib

Eben Moglen kirjutas oma artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright [1]" pea veerand sajandit tagasi - tükk maad enne Google'i, Wikipedia ja Githubi loomist. Teabe (ka tarkvara) jagamine sel ajal oli hoopis midagi muud kui see tänapäeval on. Omet pakuvad ka täna samad teemad elevat jutuainet ning mitmed Mogleni nägemused on suhteliselt täppi läinud.  Androidi turuosa maailmas on ~70% [2] - see on ehe näide sellest kuidas vaba tarkvara saab maailmas levida. Avatud lähtekood on muutnud selle paljudele kättesaadavaks ning koostööpõhine arendus hoiab tarkvara kvaliteedi nii kõrgel, et see on saavutanud valdava enamuse mobiilsete seadmete valdkonnas.  Samuti vädab Moglen, et vabavara arendamisel ei motiveeri inimesi üksnes kasu - neid motiveerib ka lihtsalt tarkvara loomise protsess ja läbi selle reputatsiooni tõus valdkonnas. Ka see vastab osaliselt tõele -on ju ka Githubis väga palju vabalt kättesaadavat koodi.  Sams tõi Moglen välja, et autoriõi

Kristel Kruustük - mitte ainult juht, vaid ka eeskuju Kristel Kruustük on hea näide IT-ettevõtte juhist, kes suudab lisaks enda tegemistele ka inspireerida teisi. Testlio [1] asutajana on ta üles ehitanud vägagi arvestatava ettevõtte IT-maastikul. Testlio edu saladus on peitunud nii turuvajaduse leidmises (seda teenust sellel tasemel on lihstalt vaja) kui ka selles, et Kruustük on suutnud koondada enda taha tiimi, kes selle reaalselt toimivaks organisatsiooniks on ehitanud. Heast mõttest üksi on vähe, et toimiv organisatsioon tekiks.  Lisaks oma ettevõtte loomisele on ta ka aktiivne IT-sektori populariseerija - imselt Eesti üks tuntumaid inimesi, kes naisi aktiivselt IT-sektorisse tööle kutsub, investeerib noorte IT-hariduse parandamisse ja on ise eeskujuks kõigile, kes oma start-up ettevõtteid tahavad luua. Seega on tegu selgelt liidriga kes teab, kuhu ta tahab jõuda ning suudab inspireerida ka teisi samas suunas liikuma Elon Musk - hull, geenius või hull geenius? Elon Musk on tuntud