Nädal 12 - Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Slack - Reaalselt töötav teenus

Slack on ettevõtetele suunatud suhtlusplatvorm - enamvähem nagu Facebook Messenger, lihtsalt töö  asjade ajamiseks. Slacki idee ei ole midagi erilist - erinevaid sama teenust pakkuvaid platvorme on tohutult. Samas on Slack ikkagi üks populaarsemaid. Miks? Slacki kasutamine äärmiselt kiiresti õpitav - uuel kasutajal on väga lihtne aru saada, mida kuidas teha ning milliseid võimalusi Slack pakub. Seda on mugav kasutada nii arvutis kui telefonis. Lisaks saad sa teha täpselt mida vaja ning see on intuitiivne. Lihnte on aru saada kellele sa sõnumit saadad, kuidas teavitada inimesi erinevates gruppides, kuidas lisada automaatseid teavitusi, meeldetuletusi jms. Kõik tomiub loogiliselt, sul ei ole vaja guugeldada kuidas mingit uut funktsiooni kasutada ning kui sa oled seda korra teinud, jääb see sulle lihtsa vaevaga meelde. Mis kõige olulisem - sa saad programmi usaldada. Sõnumid ei kao kuskile ära, teenus on pidevalt kättesaadav ning kiire ja usaldusväärne. Hea näide milline üks hea teenus peab olema. 


E-PRIA - kuidas asju mite teha

Põllemajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ametil (PRIA) on oma portaal, mille kaudu saab taotleda põllumajanduse, kalanduse, maaelu arendamise, metsanduse- ja muid toetusi. Või kui nüüd täpne olla, siis metsatoetusi siiski samas portaalis taotleda ei saa, selleks peab minema vanasse e-pria portaali. Erinevalt vanast, näeb uus portaal ilus välja - läbivalt sarnane kujundus, mugavalt loetavas formaadis tekst, menüüd on loogiliste kohtade peal. Nagu oleks ju kõik hästi? Ongi hästi niikuaua kui seda reaalselt kasutama ei pea. Nimelt ei portaali arendades pööratud tähelepanu seal liikumise loogikale. Valikuvariantide loetelud  (dropdown-is)on nii pikad, et ei mahu väiksemale ekraanile kuidagi ära. Probleem tekib ka siis kui teed kogemata vale valiku - loetelus näidatakse sulle nüüd üksnes viimati valitud varianti, muid justkui enam polekski. Aitab üksnes lehe uuesti laadimine. Probleemid jätkuvad ka edasise kasutusmugavusega - töö tegemine ei ole kaugeltki intuitiivne. Kuna vigasid taotlustesse lubada ei saa (taotlus jääb rahuldamata või saadetakse tagasi muutmiseks), jääb tihtipeale ainsaks võimaluseks helistada klienditoele, kes juhendab inimese läbi taotluse bürokraatia kadalipu. Kui sama tee peab läbi käima arvutikauge 70-dates aastates mesinik, kes korra aastas tahab mesitarude toetust saada, ei saa ta ilma klienditoe abita ilmselt kuidagi hakkama. Portaali keerukusest annab pisut aimu ka eraldi suur nupp avalehel tekstiga "Vajad abi? Vajuta siia". Selge on see, et kui meie hüpoteetiline mesinik kasutabki arvutit korra aastas, siis ole lõpuks suurt vahet kui intuitiivne see kasutajakogemus on - stressi valmistab see talle ilmselt niikunii. Aga kui ta on lihtsalt "mees oma parimates aastates", oleks ta kindlasti rõõmus kui see oleks lihtsamini õpitav. 


[1] https://slack.com/

[2] https://epria.pria.ee/login/#/login


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1 - Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul The Mother of All Demos - tänapäeva esitluste maastikul oleks see kahtlemata üks igavamaid esitlusi. Aga 1968dal aastal oli Douglas Engelbart'i konseptsioon kaasagsest arvutist omast ajast oluliselt ees. Engelbart oli mõned aastad varem patenteerinud arvutihiire, või õigemini selle eelkäija - Engelbarti esimesel hiirel oli kaks rullikut kursori X- ja Y-telje suunaliseks liigutamiseks.[1] Demo näitas esimest korda lisaks hiirele ka aknaid ja nende vaheliste liikumist, hüperteksti, graafikat ja isegi videokoosolekut. See kõik oli tollasest käsurea-põhisest arvutikasutusest nii erinev, et paljud saalid viibinud polnud kindlad kas Engelbart ise ka aru sai, mida ta arvutis teeb. [2] Samas on tema tutvustatud konseptsioon arvutist kasutusel tänapäevani, olles olnud aluseks nii Apple'i kui Microsofti praeguseni kasutusel olevatele arvutitele. [3] [1]  https://history-computer.com/computer-mouse-complete-history/ [2]  https://www.ther
Lisateave

Nädal 4 - Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2030  SWOT-analüüs Tugevused: Arengukava on jagatud selgelt eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus) - kuna kõik nimetatud valdkonnad on olulised ning üksteisega otseselt seotud, siis eraldi eesmärkidena sõnastatuna on suurem tõenäosus, et ükski ei jää vaeslapse rolli.  Krativäeline riik ehk tehisintellekti kasutamine e-riigi arenduses on välja toodud eraldi eesmärgina. Kui see hästi lahendada, võiks see aidata kasutada avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta ja seeläbi suurendada eestlaste digitaalset kirjaoskust.  Nõrkused: Üheks arengukava eelduseks on "Teadus- ja arendustegevuse alal /.../ investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu." Kahjuks on investeeringud haridusse ja inimeste arengusse olnud mitmete arengukavade eeldusteks, kuid selle täitmine on pahatihti jäänud puudulikuks.  Küberruumi turvalisuse üheks mõõdikuks on: "Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud tur
Lisateave

Nädal 11 - Arendus- ja ärimudelid

 Arendus- ja ärimudeli analüüs  AirBNB näitel AirBNB on üks maailma suurimaid majutusettevõtteid, kellele ei kuulu ühtegi kinnisvara. Raske uskudagi, et see ettevõte sai alguse kõigest kolme täispuhutava madratsi rentimisest. AirBNB ärimudel on  Software as Service  ( SaaS) - nad pakuvad vahendusplatformi kodumajutustele ja reisijatele. [1] AirBNB võtab klientidelt 6-12% vahendustasu iga broneeringu pealt ning lisaks ~3% vahendustasu iga majutuspakkuja eduka tehingu pealt. Lihtne ja geniaalne. Töötabki see süsteem just seetõttu, et platvorm on piisavalt suur ja populaarne - olenamata vahendustasudest leiavad reisijad üles soodsamad majutuskohad ning maujtuse pakkujad leivad endale samamoodi kliente.  AirBNB kasutab oma tarkvara arendusprotsessides väga laialt leivund agiilset scrum-mudelit. [2] Sellele mudelile on omane töötamine väikestes tiimides jagades oma töö lühikesteks sprintideks eesmärgiga saada iga sprindi lõpuks valmis esitlatav osa arendatavast tarkvarast. Igat tiimi juhib
Lisateave