Nädal 4 - Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs

Tugevused:

Arengukava on jagatud selgelt eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus) - kuna kõik nimetatud valdkonnad on olulised ning üksteisega otseselt seotud, siis eraldi eesmärkidena sõnastatuna on suurem tõenäosus, et ükski ei jää vaeslapse rolli. 

Krativäeline riik ehk tehisintellekti kasutamine e-riigi arenduses on välja toodud eraldi eesmärgina. Kui see hästi lahendada, võiks see aidata kasutada avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta ja seeläbi suurendada eestlaste digitaalset kirjaoskust. 

Nõrkused:

Üheks arengukava eelduseks on "Teadus- ja arendustegevuse alal /.../ investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu." Kahjuks on investeeringud haridusse ja inimeste arengusse olnud mitmete arengukavade eeldusteks, kuid selle täitmine on pahatihti jäänud puudulikuks. 

Küberruumi turvalisuse üheks mõõdikuks on: "Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel."  Kui algtase (2019a seisuga) on 96,2%, siis eesmärk 2030. aastaks on sellest väiksem ("suurem kui 96% või sellega võrdne"). Kümne aasta eesmärk võiks olla turvalisust tõsta mitte üksnes säilitada. 

Võimalused:

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine, sh õigusruumi arendamine, sh et tagada tagada isikute põhiõiguste kaitse. 

Sündmusteenuste arendamise prioritiseerimine, mis loob ühtlasi võimaluse teenuste koondamiseks ühtsesse süsteemi ning seeläbi parema kasutajakogemuse. 

Andmepõhine riigivalistemine - tohutu potensiaal suunata riigi raha sinna, kus see reaalseid hüvesid teenib. 

Ohud:

Privaatsus ja jälgitavus - mida rohkem on riigil andmeid, seda selgemalt peavad olema paigas reeglid nende andmete kasutamise ja säilitamise kohta. Samuti peab olema tagatud andmeturve ja selle arusaadavus kõigile kasutajatele (iga inimene peab aru saama kuidas on tema andmed kaitstud). 

Paindumatu bürokraatia ja aeglane seadusloome (ka Euroopa Liidu tasemel) võib saada pärssivaks teguriks uute tehnoloogiate riiklikul tasemel kasutuselevõtuks.