Postitused

Nädal 12 - Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Slack - Reaalselt töötav teenus Slack on ettevõtetele suunatud suhtlusplatvorm - enamvähem nagu Facebook Messenger, lihtsalt töö  asjade ajamiseks. Slacki idee ei ole midagi erilist - erinevaid sama teenust pakkuvaid platvorme on tohutult. Samas on Slack ikkagi üks populaarsemaid. Miks? Slacki kasutamine äärmiselt kiiresti õpitav - uuel kasutajal on väga lihtne aru saada, mida kuidas teha ning milliseid võimalusi Slack pakub. Seda on mugav kasutada nii arvutis kui telefonis. Lisaks saad sa teha täpselt mida vaja ning see on intuitiivne. Lihnte on aru saada kellele sa sõnumit saadad, kuidas teavitada inimesi erinevates gruppides, kuidas lisada automaatseid teavitusi, meeldetuletusi jms. Kõik tomiub loogiliselt, sul ei ole vaja guugeldada kuidas mingit uut funktsiooni kasutada ning kui sa oled seda korra teinud, jääb see sulle lihtsa vaevaga meelde. Mis kõige olulisem - sa saad programmi usaldada. Sõnumid ei kao kuskile ära, teenus on pidevalt kättesaadav ning kiire ja usaldusväärne. Hea

Nädal 11 - Arendus- ja ärimudelid

 Arendus- ja ärimudeli analüüs  AirBNB näitel AirBNB on üks maailma suurimaid majutusettevõtteid, kellele ei kuulu ühtegi kinnisvara. Raske uskudagi, et see ettevõte sai alguse kõigest kolme täispuhutava madratsi rentimisest. AirBNB ärimudel on  Software as Service  ( SaaS) - nad pakuvad vahendusplatformi kodumajutustele ja reisijatele. [1] AirBNB võtab klientidelt 6-12% vahendustasu iga broneeringu pealt ning lisaks ~3% vahendustasu iga majutuspakkuja eduka tehingu pealt. Lihtne ja geniaalne. Töötabki see süsteem just seetõttu, et platvorm on piisavalt suur ja populaarne - olenamata vahendustasudest leiavad reisijad üles soodsamad majutuskohad ning maujtuse pakkujad leivad endale samamoodi kliente.  AirBNB kasutab oma tarkvara arendusprotsessides väga laialt leivund agiilset scrum-mudelit. [2] Sellele mudelile on omane töötamine väikestes tiimides jagades oma töö lühikesteks sprintideks eesmärgiga saada iga sprindi lõpuks valmis esitlatav osa arendatavast tarkvarast. Igat tiimi juhib

Nädal 10: Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Moglen kirjutas oma artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright [1]" pea veerand sajandit tagasi - tükk maad enne Google'i, Wikipedia ja Githubi loomist. Teabe (ka tarkvara) jagamine sel ajal oli hoopis midagi muud kui see tänapäeval on. Omet pakuvad ka täna samad teemad elevat jutuainet ning mitmed Mogleni nägemused on suhteliselt täppi läinud.  Androidi turuosa maailmas on ~70% [2] - see on ehe näide sellest kuidas vaba tarkvara saab maailmas levida. Avatud lähtekood on muutnud selle paljudele kättesaadavaks ning koostööpõhine arendus hoiab tarkvara kvaliteedi nii kõrgel, et see on saavutanud valdava enamuse mobiilsete seadmete valdkonnas.  Samuti vädab Moglen, et vabavara arendamisel ei motiveeri inimesi üksnes kasu - neid motiveerib ka lihtsalt tarkvara loomise protsess ja läbi selle reputatsiooni tõus valdkonnas. Ka see vastab osaliselt tõele -on ju ka Githubis väga palju vabalt kättesaadavat koodi.  Sams tõi Moglen välja, et autoriõi

Nädal 9 - IT juhtimine ja riskihaldus

Kristel Kruustük - mitte ainult juht, vaid ka eeskuju Kristel Kruustük on hea näide IT-ettevõtte juhist, kes suudab lisaks enda tegemistele ka inspireerida teisi. Testlio [1] asutajana on ta üles ehitanud vägagi arvestatava ettevõtte IT-maastikul. Testlio edu saladus on peitunud nii turuvajaduse leidmises (seda teenust sellel tasemel on lihstalt vaja) kui ka selles, et Kruustük on suutnud koondada enda taha tiimi, kes selle reaalselt toimivaks organisatsiooniks on ehitanud. Heast mõttest üksi on vähe, et toimiv organisatsioon tekiks.  Lisaks oma ettevõtte loomisele on ta ka aktiivne IT-sektori populariseerija - imselt Eesti üks tuntumaid inimesi, kes naisi aktiivselt IT-sektorisse tööle kutsub, investeerib noorte IT-hariduse parandamisse ja on ise eeskujuks kõigile, kes oma start-up ettevõtteid tahavad luua. Seega on tegu selgelt liidriga kes teab, kuhu ta tahab jõuda ning suudab inspireerida ka teisi samas suunas liikuma Elon Musk - hull, geenius või hull geenius? Elon Musk on tuntud

Nädal 8 - IT proff...?

Klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse rollide tööturul Valikuid kuidas tänapäeval tööturul läbi lüüa on mitmeid. Ja kuigi haridus on selle juures oluline, on vabalt võimalik kaugele jõuda ka ise õppides, tingimata ülikooli diplomit omamata. Siiski on diplomil ka tänapäeval oluline roll IT-alastele töökohtadele kandideerides. 1. Lihstalt paber - nii lihtlabaselt kui see ka ei kõla, on paljude kohtade eelduseks kõrghariduse olemasolu. Seda pole tingimata vaja arendajana töötades, kuid liikudes sealt edasi tiimijuhi või kõrgemete positisioonidele, on "paber" tihti ka üks eeldustest.  2. Mitte ainult "lihstalt paber" - Ülikooli diplom näitab lisaks lihtsalt ilusale paberile ka selgelt ära, et selle omandanud inimene on suuteline panustama pika aja jooksul - pidama silmas suuremat pilti. Kui sa oled mitu aastat sama eesmärgi nimel vaeva näinud, on see näitaja omaette. Ja isegi kui proovida teha nii vähe kui võimalik, s

Nädal 6 - Arvutid ja paragrahvid I

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid Üks, mis käesoleval ajal kõige paremini toimib - Kaubamärk Kuigi kaubamärk on suhteliselt pehme meetod oma tooteid kaitsta, on see üks enam levinud ja enam kasutatavaid võimalusi oma toodete eristamiseks teistest. Kaubamärk on selgelt kasulik suurettevõtetele - väikse tegija kaubamärki ju enamik inimesi lihtsalt ei tea. Ent ome toodete kaitselt on sellel siiski oluline roll, seeda enam, et inimesed on õppinud tootjaid üksteisest eristama ja enamik 10 euroga Rolexit ostma ei tõtta. Samas ei takista ühe ettevõtte kinnitatud kaubamärk konkurente seda ära kasutamast. Võimatu on öelda, kas JavaScript sai ruttu populaarseks tänu sellele, et oli nimetatud teise programmeerimiskeele järgi, ent selge on, et Java nime kasutamine oli taotluslik. [1] Samas on selge, et Apple logo ja kirjadega tooteid saab müüa ikkagi ainult Apple, seega täidab kaubamärk selgelt oma eesmärki - kaitsta konkreetse firma konkreetset toodangut.  Üks, mida peaks põhjalikult muu

Nädal 5 - Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea Netiquette'i 10 käsku [1] Üks, mis on vähemalt sama tähtis kui 1990-ndatel - Ole inimene See on põhjusega esimene kümnest käsust. Olgugi, et oma olemuselt äärmiselt lihtne, on see minu arvtates siiski ka kõige tähtsam. 1997-dal aastal kui see esmakordselt ilmus, oli see isegi omast ajast eest - olulisus jääda inimeseks ja arvestada teiste inimestega on veelgi kohasem pärast sotsiaalmeedia massidesse jõudmist. Ekraanilt maha loetud juttu võib väga erinevalt tõlgendada - seda tuleb silmas pidada nii ise sisu luues kui kas teiste kirjutisi lugedes. Kui tihti ütleme tänaval kõndivale inimesele, et tal on täna erakordselt kole jope seljas? Kahjuks võib samasisulisi kommentaare uudisnupukeste all jäädagi kokku lugema. Viisakus ei küsi leiba, küberruumis veel vähem. Ja mida rohkem on maailmas aktiivseid internetikasutajaid, seda olulisem on jääda ka internetis inimeseks.  Üks, mille tähtsus on osaliselt kadunud - Tea kus sa oled Ma kindlasti ei ütle, et see punkt oleks oma t