Nädal 9 - IT juhtimine ja riskihaldus

Kristel Kruustük - mitte ainult juht, vaid ka eeskuju

Kristel Kruustük on hea näide IT-ettevõtte juhist, kes suudab lisaks enda tegemistele ka inspireerida teisi. Testlio [1] asutajana on ta üles ehitanud vägagi arvestatava ettevõtte IT-maastikul. Testlio edu saladus on peitunud nii turuvajaduse leidmises (seda teenust sellel tasemel on lihstalt vaja) kui ka selles, et Kruustük on suutnud koondada enda taha tiimi, kes selle reaalselt toimivaks organisatsiooniks on ehitanud. Heast mõttest üksi on vähe, et toimiv organisatsioon tekiks. 

Lisaks oma ettevõtte loomisele on ta ka aktiivne IT-sektori populariseerija - imselt Eesti üks tuntumaid inimesi, kes naisi aktiivselt IT-sektorisse tööle kutsub, investeerib noorte IT-hariduse parandamisse ja on ise eeskujuks kõigile, kes oma start-up ettevõtteid tahavad luua. Seega on tegu selgelt liidriga kes teab, kuhu ta tahab jõuda ning suudab inspireerida ka teisi samas suunas liikuma


Elon Musk - hull, geenius või hull geenius?

Elon Musk on tuntud kui veidrikust miljardär ja seda ka põhjusega. Sarnsaselt paljude teiste suurkujudega, on ka Musk väga polariseeriv - ühed peavad teda geniaalseks leiutajaks kes püüab päästa inimkonda, teised pigem hullunud miljardäriks, kellel puudub igasugune reaalsustaju. Juhina on temast smauti mõlemat poolt. Musk on kahtlemata väga huvitatud enda juhitavatest projektidest, ta teeb tehnilised detailid endale tihti palju rohkem selgeks kui keskmiselt ettevõtte direktorilt loota võiks ja on ise väga huvitatud lennukate ideede elluviimisest, jättes ettevõtte finantsnäitajad tihti tahaplaanile. [3] Lisaks sellele on ta kindalsti ka visionäär - Hyperloop ja Marsi koloniseerimine on vaid mõned näited ülikeerulisena näivatest ettevõtmistest. Ta on suutnud kaasata tohutu hulga jälgijiad, kes tema entusiasmi ja innustust jagavad. 

Samas teeb ta tihti otsuseid, mis paljudele, sh ka väga haritud ja valdkonnaga kursis olevatele inimestele, jäävad tihti arusaamatuks. Suuremõõtmeline näide sellest oli Twitteri (või X'i) ülevõtmine - Musk palus ülemustel välja tuua oma parimad alluvad, lasi seejärel ülemused lahti ja võttis nende asemele madalama palgaga töötajad.[5] Võibolla oli see tõesti vajalik samm, ent usaldusväärsust ja töökeskkonda sellised sammud kindlasti ei paranda. Sarnast, kohati lahmivat juhtimisstiili on harrastanud ta ka Teslas, SpaceX'i ja teistes enda ettevõtetes. [3]

Seega on tegu kahtlemata nii geeniuse kui hulluga, kes võib vahel olla maailma üks mõjukamaid arengumootoreid, kuid teisel hetkel võib tegu olla lihtsalt vastiku bossiga (power broker), keda ta alluvad üldse ei huvita. 



[1] https://testlio.com/

[2] https://taltech.ee/uudised/kristel-kruustuk-kristel-kruustuk-eeskuju-ja-inspireerija

[3] Ashlee Vance'i raamat: "Elon Musk: Tesla, SpaceX, and the Quest for a Fantastic Future" 2015

[4] https://www.forbes.com/sites/antoniopequenoiv/2023/10/27/year-of-musk-x-faces-slashed-valuation-and-fewer-advertisers-one-year-after-twitter-takeover/

[5] https://inews.co.uk/news/pressure-cooker-elon-musk-twitter-2196309

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1 - Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul The Mother of All Demos - tänapäeva esitluste maastikul oleks see kahtlemata üks igavamaid esitlusi. Aga 1968dal aastal oli Douglas Engelbart'i konseptsioon kaasagsest arvutist omast ajast oluliselt ees. Engelbart oli mõned aastad varem patenteerinud arvutihiire, või õigemini selle eelkäija - Engelbarti esimesel hiirel oli kaks rullikut kursori X- ja Y-telje suunaliseks liigutamiseks.[1] Demo näitas esimest korda lisaks hiirele ka aknaid ja nende vaheliste liikumist, hüperteksti, graafikat ja isegi videokoosolekut. See kõik oli tollasest käsurea-põhisest arvutikasutusest nii erinev, et paljud saalid viibinud polnud kindlad kas Engelbart ise ka aru sai, mida ta arvutis teeb. [2] Samas on tema tutvustatud konseptsioon arvutist kasutusel tänapäevani, olles olnud aluseks nii Apple'i kui Microsofti praeguseni kasutusel olevatele arvutitele. [3] [1]  https://history-computer.com/computer-mouse-complete-history/ [2]  https://www.ther
Lisateave

Nädal 4 - Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2030  SWOT-analüüs Tugevused: Arengukava on jagatud selgelt eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus) - kuna kõik nimetatud valdkonnad on olulised ning üksteisega otseselt seotud, siis eraldi eesmärkidena sõnastatuna on suurem tõenäosus, et ükski ei jää vaeslapse rolli.  Krativäeline riik ehk tehisintellekti kasutamine e-riigi arenduses on välja toodud eraldi eesmärgina. Kui see hästi lahendada, võiks see aidata kasutada avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta ja seeläbi suurendada eestlaste digitaalset kirjaoskust.  Nõrkused: Üheks arengukava eelduseks on "Teadus- ja arendustegevuse alal /.../ investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu." Kahjuks on investeeringud haridusse ja inimeste arengusse olnud mitmete arengukavade eeldusteks, kuid selle täitmine on pahatihti jäänud puudulikuks.  Küberruumi turvalisuse üheks mõõdikuks on: "Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud tur
Lisateave

Nädal 11 - Arendus- ja ärimudelid

 Arendus- ja ärimudeli analüüs  AirBNB näitel AirBNB on üks maailma suurimaid majutusettevõtteid, kellele ei kuulu ühtegi kinnisvara. Raske uskudagi, et see ettevõte sai alguse kõigest kolme täispuhutava madratsi rentimisest. AirBNB ärimudel on  Software as Service  ( SaaS) - nad pakuvad vahendusplatformi kodumajutustele ja reisijatele. [1] AirBNB võtab klientidelt 6-12% vahendustasu iga broneeringu pealt ning lisaks ~3% vahendustasu iga majutuspakkuja eduka tehingu pealt. Lihtne ja geniaalne. Töötabki see süsteem just seetõttu, et platvorm on piisavalt suur ja populaarne - olenamata vahendustasudest leiavad reisijad üles soodsamad majutuskohad ning maujtuse pakkujad leivad endale samamoodi kliente.  AirBNB kasutab oma tarkvara arendusprotsessides väga laialt leivund agiilset scrum-mudelit. [2] Sellele mudelile on omane töötamine väikestes tiimides jagades oma töö lühikesteks sprintideks eesmärgiga saada iga sprindi lõpuks valmis esitlatav osa arendatavast tarkvarast. Igat tiimi juhib
Lisateave