Nädal 10: Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini


Eben Moglen kirjutas oma artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright [1]" pea veerand sajandit tagasi - tükk maad enne Google'i, Wikipedia ja Githubi loomist. Teabe (ka tarkvara) jagamine sel ajal oli hoopis midagi muud kui see tänapäeval on. Omet pakuvad ka täna samad teemad elevat jutuainet ning mitmed Mogleni nägemused on suhteliselt täppi läinud. 

Androidi turuosa maailmas on ~70% [2] - see on ehe näide sellest kuidas vaba tarkvara saab maailmas levida. Avatud lähtekood on muutnud selle paljudele kättesaadavaks ning koostööpõhine arendus hoiab tarkvara kvaliteedi nii kõrgel, et see on saavutanud valdava enamuse mobiilsete seadmete valdkonnas. 

Samuti vädab Moglen, et vabavara arendamisel ei motiveeri inimesi üksnes kasu - neid motiveerib ka lihtsalt tarkvara loomise protsess ja läbi selle reputatsiooni tõus valdkonnas. Ka see vastab osaliselt tõele -on ju ka Githubis väga palju vabalt kättesaadavat koodi. 

Sams tõi Moglen välja, et autoriõigused ei ole ilmselt tulevikus nii aktuaalsed. See kindlasti tõele ei vasta. Suurenenud on nii autoriõiguste taotlemine, kontroll nende täitmise üle kui ka rikkujate püüdmine.  Autorid tahavad oma töö eest väärilist tasu saada ning econodwarf ei ole seega kindlasti väljasurnud tõug. Samas on tarbimisharjumused oluliselt muutnud ning kui sa ei ole tuntud platvormidel kättesaadav, ei jõua sa ka laiema audientsini. 

[1] https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

[2] https://backlinko.com/iphone-vs-android-statistics

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1 - Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul The Mother of All Demos - tänapäeva esitluste maastikul oleks see kahtlemata üks igavamaid esitlusi. Aga 1968dal aastal oli Douglas Engelbart'i konseptsioon kaasagsest arvutist omast ajast oluliselt ees. Engelbart oli mõned aastad varem patenteerinud arvutihiire, või õigemini selle eelkäija - Engelbarti esimesel hiirel oli kaks rullikut kursori X- ja Y-telje suunaliseks liigutamiseks.[1] Demo näitas esimest korda lisaks hiirele ka aknaid ja nende vaheliste liikumist, hüperteksti, graafikat ja isegi videokoosolekut. See kõik oli tollasest käsurea-põhisest arvutikasutusest nii erinev, et paljud saalid viibinud polnud kindlad kas Engelbart ise ka aru sai, mida ta arvutis teeb. [2] Samas on tema tutvustatud konseptsioon arvutist kasutusel tänapäevani, olles olnud aluseks nii Apple'i kui Microsofti praeguseni kasutusel olevatele arvutitele. [3] [1]  https://history-computer.com/computer-mouse-complete-history/ [2]  https://www.ther
Lisateave

Nädal 4 - Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2030  SWOT-analüüs Tugevused: Arengukava on jagatud selgelt eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus) - kuna kõik nimetatud valdkonnad on olulised ning üksteisega otseselt seotud, siis eraldi eesmärkidena sõnastatuna on suurem tõenäosus, et ükski ei jää vaeslapse rolli.  Krativäeline riik ehk tehisintellekti kasutamine e-riigi arenduses on välja toodud eraldi eesmärgina. Kui see hästi lahendada, võiks see aidata kasutada avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta ja seeläbi suurendada eestlaste digitaalset kirjaoskust.  Nõrkused: Üheks arengukava eelduseks on "Teadus- ja arendustegevuse alal /.../ investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu." Kahjuks on investeeringud haridusse ja inimeste arengusse olnud mitmete arengukavade eeldusteks, kuid selle täitmine on pahatihti jäänud puudulikuks.  Küberruumi turvalisuse üheks mõõdikuks on: "Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud tur
Lisateave

Nädal 11 - Arendus- ja ärimudelid

 Arendus- ja ärimudeli analüüs  AirBNB näitel AirBNB on üks maailma suurimaid majutusettevõtteid, kellele ei kuulu ühtegi kinnisvara. Raske uskudagi, et see ettevõte sai alguse kõigest kolme täispuhutava madratsi rentimisest. AirBNB ärimudel on  Software as Service  ( SaaS) - nad pakuvad vahendusplatformi kodumajutustele ja reisijatele. [1] AirBNB võtab klientidelt 6-12% vahendustasu iga broneeringu pealt ning lisaks ~3% vahendustasu iga majutuspakkuja eduka tehingu pealt. Lihtne ja geniaalne. Töötabki see süsteem just seetõttu, et platvorm on piisavalt suur ja populaarne - olenamata vahendustasudest leiavad reisijad üles soodsamad majutuskohad ning maujtuse pakkujad leivad endale samamoodi kliente.  AirBNB kasutab oma tarkvara arendusprotsessides väga laialt leivund agiilset scrum-mudelit. [2] Sellele mudelile on omane töötamine väikestes tiimides jagades oma töö lühikesteks sprintideks eesmärgiga saada iga sprindi lõpuks valmis esitlatav osa arendatavast tarkvarast. Igat tiimi juhib
Lisateave