Nädal 5 - Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea Netiquette'i 10 käsku [1]

Üks, mis on vähemalt sama tähtis kui 1990-ndatel - Ole inimene

See on põhjusega esimene kümnest käsust. Olgugi, et oma olemuselt äärmiselt lihtne, on see minu arvtates siiski ka kõige tähtsam. 1997-dal aastal kui see esmakordselt ilmus, oli see isegi omast ajast eest - olulisus jääda inimeseks ja arvestada teiste inimestega on veelgi kohasem pärast sotsiaalmeedia massidesse jõudmist. Ekraanilt maha loetud juttu võib väga erinevalt tõlgendada - seda tuleb silmas pidada nii ise sisu luues kui kas teiste kirjutisi lugedes. Kui tihti ütleme tänaval kõndivale inimesele, et tal on täna erakordselt kole jope seljas? Kahjuks võib samasisulisi kommentaare uudisnupukeste all jäädagi kokku lugema. Viisakus ei küsi leiba, küberruumis veel vähem. Ja mida rohkem on maailmas aktiivseid internetikasutajaid, seda olulisem on jääda ka internetis inimeseks. 

Üks, mille tähtsus on osaliselt kadunud - Tea kus sa oled

Ma kindlasti ei ütle, et see punkt oleks oma tähtsuse kaotanud - igal juhul tuleb arvestada end ümbritseva keskkonnaga. Ent kõikidest punktidest on see ehk kõige rohkem ajale jalgu jäänud, kuna internet ise on oluliselt paisunud. Varem oli internet rohkem sektsioonides - sa tulid internetti kas selleks, et kellegagi jututoas rääkida, mängida mingit mängu või saata sõbrale e-mail. Täna ei tule keegi interneti ainult ühe tegevuse jaoks - me oleme pidevalt sellest ümbritsetud, internet on meie taskus, randmel ja kodus pesumasinas. See omakorda tähendab, et me oleme kogu aeg internetis - sõbraga laheda pildi jagamine toimub samaaegselt arvete maksmisega. Ning kuna see on pidev protsess, ei toimu ka sellist keskkonnavahetust nagu varem. See ei tähenda, et me võiks ametlikke kirju saates kasutada sama sõnastust nagu oma reisivideotes lennuki hilinemist kommenteerides - pigem peaks me lihtsalt olema internatis sama viisakad nagu elus. 

[1] http://www.albion.com/netiquette/corerules.html