Nädal 6 - Arvutid ja paragrahvid I

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Üks, mis käesoleval ajal kõige paremini toimib - Kaubamärk

Kuigi kaubamärk on suhteliselt pehme meetod oma tooteid kaitsta, on see üks enam levinud ja enam kasutatavaid võimalusi oma toodete eristamiseks teistest. Kaubamärk on selgelt kasulik suurettevõtetele - väikse tegija kaubamärki ju enamik inimesi lihtsalt ei tea. Ent ome toodete kaitselt on sellel siiski oluline roll, seeda enam, et inimesed on õppinud tootjaid üksteisest eristama ja enamik 10 euroga Rolexit ostma ei tõtta. Samas ei takista ühe ettevõtte kinnitatud kaubamärk konkurente seda ära kasutamast. Võimatu on öelda, kas JavaScript sai ruttu populaarseks tänu sellele, et oli nimetatud teise programmeerimiskeele järgi, ent selge on, et Java nime kasutamine oli taotluslik. [1] Samas on selge, et Apple logo ja kirjadega tooteid saab müüa ikkagi ainult Apple, seega täidab kaubamärk selgelt oma eesmärki - kaitsta konkreetse firma konkreetset toodangut. 

Üks, mida peaks põhjalikult muutma - Patent

Patent peaks olema justkui kaitse, et eseme leiutaja saab õiguse seda toodet monopoolselt müüa. Isegi kui keegi leiutab sama asja uuesti, ei ole see enam esimene. Kahjuks või õnneks tundub, et kuigi patent on oma olemuselt tore idee, siis praktikas see liiga hästi ei toimi. Vähe on näiteks tooteid, mida tublid ja usinad hiinlased ei suudaks järgi teha, olenemata sellest kas mõni firma on mujal maailmas sellele patendi saanud. Patent on ajale jalgu jäänu ilmselt mitmel põhjusel ent põhiline neist on ilmselt toodete keerukus. Kui 1901 võttis Hubert Cecil Booth patendi mootoriga tolmuimejale, oli tegemist tohutu kaadervärgiga, mille pidi hobustega kohale tooma ja maja ette parkima, enne kui sai pika vooliku abil hakata tolmu imema. [2] Samas on sellise toote kõik komponendid selgelt eristatavad ning tööpõhimõte väga lihtne. Kui võtta aga patent uuele telefoni kiibistikule, on tegemist niivõrd keerulise tootega, et selle kirjeldamine ei pruugi olla kõikehõlmav. Seega saab minimaalset detaili muutes mööda ka patendi nõudest öeldes, et tegemist onju teise seadmega. Lisaks jääb vajaka rahvusvahelistest kokkulepetest - kui patent kehtib ühes riigis ent toodet kopeeritakse teises, jääb globaliseerunud maailmas patendi mõiste selgelt ajale jalgu. 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1 - Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul The Mother of All Demos - tänapäeva esitluste maastikul oleks see kahtlemata üks igavamaid esitlusi. Aga 1968dal aastal oli Douglas Engelbart'i konseptsioon kaasagsest arvutist omast ajast oluliselt ees. Engelbart oli mõned aastad varem patenteerinud arvutihiire, või õigemini selle eelkäija - Engelbarti esimesel hiirel oli kaks rullikut kursori X- ja Y-telje suunaliseks liigutamiseks.[1] Demo näitas esimest korda lisaks hiirele ka aknaid ja nende vaheliste liikumist, hüperteksti, graafikat ja isegi videokoosolekut. See kõik oli tollasest käsurea-põhisest arvutikasutusest nii erinev, et paljud saalid viibinud polnud kindlad kas Engelbart ise ka aru sai, mida ta arvutis teeb. [2] Samas on tema tutvustatud konseptsioon arvutist kasutusel tänapäevani, olles olnud aluseks nii Apple'i kui Microsofti praeguseni kasutusel olevatele arvutitele. [3] [1]  https://history-computer.com/computer-mouse-complete-history/ [2]  https://www.ther
Lisateave

Nädal 4 - Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2030  SWOT-analüüs Tugevused: Arengukava on jagatud selgelt eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus) - kuna kõik nimetatud valdkonnad on olulised ning üksteisega otseselt seotud, siis eraldi eesmärkidena sõnastatuna on suurem tõenäosus, et ükski ei jää vaeslapse rolli.  Krativäeline riik ehk tehisintellekti kasutamine e-riigi arenduses on välja toodud eraldi eesmärgina. Kui see hästi lahendada, võiks see aidata kasutada avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta ja seeläbi suurendada eestlaste digitaalset kirjaoskust.  Nõrkused: Üheks arengukava eelduseks on "Teadus- ja arendustegevuse alal /.../ investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu." Kahjuks on investeeringud haridusse ja inimeste arengusse olnud mitmete arengukavade eeldusteks, kuid selle täitmine on pahatihti jäänud puudulikuks.  Küberruumi turvalisuse üheks mõõdikuks on: "Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud tur
Lisateave

Nädal 11 - Arendus- ja ärimudelid

 Arendus- ja ärimudeli analüüs  AirBNB näitel AirBNB on üks maailma suurimaid majutusettevõtteid, kellele ei kuulu ühtegi kinnisvara. Raske uskudagi, et see ettevõte sai alguse kõigest kolme täispuhutava madratsi rentimisest. AirBNB ärimudel on  Software as Service  ( SaaS) - nad pakuvad vahendusplatformi kodumajutustele ja reisijatele. [1] AirBNB võtab klientidelt 6-12% vahendustasu iga broneeringu pealt ning lisaks ~3% vahendustasu iga majutuspakkuja eduka tehingu pealt. Lihtne ja geniaalne. Töötabki see süsteem just seetõttu, et platvorm on piisavalt suur ja populaarne - olenamata vahendustasudest leiavad reisijad üles soodsamad majutuskohad ning maujtuse pakkujad leivad endale samamoodi kliente.  AirBNB kasutab oma tarkvara arendusprotsessides väga laialt leivund agiilset scrum-mudelit. [2] Sellele mudelile on omane töötamine väikestes tiimides jagades oma töö lühikesteks sprintideks eesmärgiga saada iga sprindi lõpuks valmis esitlatav osa arendatavast tarkvarast. Igat tiimi juhib
Lisateave